Sester lubab: maksuüllatusi sügisel ei tule

Sven Sester, mis mahus tuleb selle prognoosi valguses järgmise aasta eelarve?

Eelarve maht on suurusjärgus 8,8 kuni 8,9 miljardit eurot. Lõplikud numbrid pannakse paika siis, kui eelarve on koos.

Kui pingelised on sellise sünge prognoosi juures eelarveläbirääkimised, arvestades kõikide valijatele antud lubaduste vastandlikkust?

Kogu augustikuu on toimunud juba kahepoolsed läbirääkimised rahandusminister versus valdkonna ministrid, iga ministeeriumi hetkeolukord ja lisavajaduste soovid on kaardistatud. Neli-viis kuud tagasi riigieelarve strateegiat neljaks aastaks kokku pannes oli just sõlmitud koalitsioonileping ning siis olid väga tulised vaidlused, kuid nüüd on kõik ministrid kogu augusti olnud väga konstruktiivsed. Nad saavad aru, et me saame töötada vaid olemasoleva raha piires.

Täna nähtud prognoos ei anna ju alust mingiteks pudrumägedeks – majandus kasvab, aga mitte sellises tempos, nagu me eeldame. Palgad kasvavad, aga mitte niimoodi, nagu nägi ette kevadine prognoos. Seega ei saa lisasoovide maht olla eriti suur. Ma usun, et hiljemalt septembrikuu lõpuks on eelarve ka riigikogule üle antud.

Millele uues riigieelarves enim tähelepanu pööratakse?

Oleme pannud paika viis kindlat prioriteeti. Esiteks julgeolek – oleme öelnud väga selgelt, et 2% SKPst. Liitlastega seotud kulud on veel lisaks üle 2%, see on eelarves nii sellel kui järgmisel aastal.

Siis kõik erinevad meetmed, mis aitaksid Eesti majanduskasvu tõsta, näiteks tööjõumaksude langetamine, eriti, mis puudutab madalapalgalisi. Oleme seisukohal, et raha ei tule mitte pangaautomaadist, vaid ikka läbi ettevõtjate huvi ja tahte lisaväärtust anda.

Lisaks pered ja lapsed – erinevad toetusmehhanismid. Ja viimaseks kogu riigireform – vaadata üle riigi toimimine, tõmmata ka iseennast kokku. Need on kindlad prioriteedid, mis kajastuvad väga selgelt ka järgmise aasta riigieelarves.

Mitu ootamatut maksumuudatust sel sügisel plaanis on? Igal sügisel on ju mõni tulnud, olgu need siis kaevandustasud, alkoholiaktsiis või autode käibemaks.

Ma olen päris kindel, et me ei näe mitte ühtegi ootamatut maksumuudatust. Eelmise riigikogu koosseisu kõige viimasel istungil võtsime vastu otsuse, et kõikide maksumuudatuste, eriti maksumaksja või ettevõtja positsioone halvendavate puhul, peab jääma rakendumiseni aega vähemalt pool aastat.

Kuna praegu on juba september, siis esimesest jaanuarist rakenduvaid maksumuudatusi me praegu küll ette ei näe. Kui mõni peaks tulema, siis saab see olla ainult tarbijale soodsamas suunas. Olukord, kus riigieelarve enda menetluse hetkel käib paralleelselt ka maksumuudatuste arutelu, on nüüdseks juba minevik.

Millega ettevõtjad peaksid tänavu sügisel ja uue aasta hakul enim arvestama?

Eks riigi hoovad on ikka maksumeetmed ja ettevõtluskeskkonna seadusandlus, riik püüab teha kõik endast oleneva, et maksukeskkond oleks võimalikult konkurentsivõimeline. Varasemad kokkulepped, mis on tänaseks seadustatud, nagu näiteks esmase töötaja registreerimise kohustus, on ettevõtjad väga tervitavalt vastu võtnud. Kaob ära eelis nendel ettevõtjatel, kas tahavad turul ebaausalt tegutseda. Püüame puhastada ettevõtluskeskkonda nii, et eelis maksude mitte maksmisest kaoks.

Parempoolsete valitsuste eesmärk on pidevalt olnud tööjõumaksude alandamine ja maksuneutraalsusest tulenevalt maksude üle kandumine tarbimisse, saastamisse, pahedesse. Seetõttu näeme tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõusu, mingite tarbimismaksude tõusu.

Kui palju Soome jätkuv madalseis meid mõjutab? Ministeeriumi prognoos eeldab küll ekspordipartnerite seisu paranemist, kuid meie suurima partneri Soome puhul pole lootusrikkust näha.

Paraku näeb praegu Soome endiselt vaeva selle nimel, et kulud-tulud tasakaalu saada ja alles siis ehk ka majanduskasvus positiivsete numbriteni jõuda. Vaadates Soome uue valitsuse ettepanekuid, võtavad ka meie prognoosid arvesse seda, et need meetmed aitavad Soome majanduskasvu lähitulevikus tõsta. See tähendab, et ka Eesti jaoks muutub Soome ekspordituruna jälle atraktiivsemaks.

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 1,7 protsenti ja 2016. aastal 2,6 protsenti. Majanduskasvu vedaja on praegu tarbimine, kuid selle panus järgnevatel aastatel väheneb ning ekspordi panus suureneb.